



Õhksoojuspumbad sobivad suurepäraselt nii uute kui ka vanade majade kütmiseks ja jahutamiseks. Õhksoojuspump aitab kokku hoida küttekuludelt ja selle paigaldamine ning hooldamine on lihtne. Lisaks on õhksoojuspumba kasutamine mugav, kuna võimaldab ruumis hoida kindlat temperatuuri, mis on näiteks ahiküttega elamus raskendatud. Lisaks puhastab õhk-õhk soojuspump filtrite abil ruumi siseõhku tagades parema sisekliima. Soojuspumpasid on võimalik kaugelt juhtida üle oma nutiseadme. See funktsioon on eriti mugav näiteks suvilate kütmisel või puhkudel, kui viibitakse pikemalt kodust eemal. Kaugjuhtimise teel on võimalik õhksoojuspump niimoodi seadistada, et koju või suvilasse jõudes ootab teid ees soe tuba.
Õhk-õhksoojuspumpade elektrikulu võrreldes tavapärase elektriküttega on kuni 78% soodsam. Näiteks paremates tingimusteks kulub 5 kW soojusenergia tootmiseks õhksoojuspumbaga 1kW elektrienergiat. Elektriradiaator kulutab sama soojusenergia tootmiseks 5kW elektrienergiat.
Kasutegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst ehk kui COP on 4,4 siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust.
Kõige lihtsama ettekujutuse soojuspumba tööpõhimõttest saab siis, kui mõelda külmkapi peale. Õhksoojuspump töötab sama tööpõhimõttega kui külmutuskapp. Erinevuseks on, et külmkapi puhul juhitakse kapi seest soojus välja, aga soojuspumba puhul juhitakse välisõhus olev soojusenergia soojuspumba abil hoonesse. Soojuspumba komplekti kuulub seadme sise- ja välisosas, neid omakorda ühendab torustik, moodustades kinnise süsteemi. Hoonest väljas asuv väliosa üritab külmutada välisõhku. Seda tehes, tootetakse kõrvalproduktina soojusenergiat, mis seotakse seadmes oleva külmainega ning suunatakse hoone sees olevasse siseossa, mis omakorda suunatakse toaõhku.
Soojuspumba valimisel tulevad mängu mitmed asjaolud ja faktorid nagu näiteks maja energiavajadus, eelnevalt paigaldatud küttesüsteem ja ruumide suurus ning paigutus. Lisaks tuleks arvesse võtta ka järgmiseid tegureid:
* maja ehitus- või renoveerimisaeg
* maja suurus (m2) ja köetava pinna suurus
* ventilatsiooninõuded ja -seadmed
* krundi iseärasused – asukoht, pinnase tüüp, paigaldust segada võivad asjaolud
* energiakulu aastate lõikes (palju kulunud küttepuid, õli või elektrit kWh)
* info maja ehituskonstruktsioonide kohta
* majaelanike arv
Soojuspumba võimsuse valimisel võib arvestada, et hea soojustusega hoones saab 1kW soojusvõimsusega kütta 20-25 ruutmeetrit. Soojuspumba valimisel soovime kindlasti eelnevalt konsulteerida meie spetsialistidega, kes aitavad kaardistada teie vajadused ja võimalused ning aitavad välja selgitada just Teile sobiva seadme.
Peamised tegurid, millega tuleb õhusoojuspumba valikul arvestada, on:
-eramu suurus,eramu soojustus ja kuhu on tehniliselt võimalik paigaldada soojuspumba siseseade
-millise kütteliigiga õhusoojuspumpa kombineeritakse
| Soojuspumba nominaalvõimsus/ max. võimsuss | Hea soojustus | Keskmine soojustus | Halb soojustus |
|---|---|---|---|
| 3,6 kW / 6,1 kW | 110 m2 | 70 m2 | 36 m2 |
| 4,8 kW / 6,7 kW | 150 m2 | 100 m2 | 48 m2 |
| 6,0 kW / 8,4 kW | 180 m2 | 120 m2 | 60 m2 |
Reeglina läheb ühe seadme paigaldamisega aega 1 päev. Kui tegemist on uue ehitatava hoonega, siis läheb seadme paigaldamisega rohkem aega, sest siis tuleb paigaldamisel arvestada ehitusgraafikuga. Samas on uues ehitatavas eramus võimalik seadmele valida parem asukoht ning torud seina sisse paigaldada.
Kõige parem on välisseade paigaldada raamiga maapinnale. Siis on kindel, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu. Kõige suuremad riskid vibratsiooni kandumisel on välisseadme paigaldusel puitseinale. Tihti aga on see ainus võimalus ning siis tuleb jälgida, et välisseadme konsoolile oleks alla paigaldatud külmakindlad vibratsioonipuksid.Seadet ei ole lubatud välisseinale paigaldada kõrgemele kui 1 meeter maapinnast. Samuti ei tohi seadet paigaldada katusele. Kui klient seda siiski soovib, siis jäävad asukohvalikuga seotud riskid kliendi kanda.

